otsi endale elu, mees

saabusin just Adažist, teie pole vist Adažis käinud... ja parem ärge minge ka. Liiv, männid, tuul, öised miinuskraadid, magamata ööd - minu elu lugu. vahel öösel kella 3 ja 4 vahel, kui kusagil möllab lahing, aga sina istud ja kuulad raadiot, et teada saada, mis kurat küll toimub ja kas ehk keegi sinult ka tuld tahab, tekkivad mõtted, et "kuule mees, kas see ongi elu vä?" 99,8% sõduri elust on ootamine. vahel on see tühi ootamine, kui sa tead, et järgneva x tunni jooksul ei toimu midagi. teinekord ootad sa, närv pingul, teadmatuses, võimetu kontrollima seda, mis võib-olla kohe toimuma hakkab. see ei ole tegevus, mis inimeste närve sööb, vaid ootamine. kui on vaja tegutseda, siis see toimub nii kiiresti, et sa tegutsed masinlikult. ootamise ajal jõuad sa enda peas läbi mängida n+1000 erinevat musta stsenaariumit, mis tekitavad alati küsimusi "aga mis siis kui...". see, kes suudab taluda ootamist ja musti stsenaariume iseenda peas, on tugev. ei ole vaja võita mitte kedagi muud, kui vaid iseennast.
kannatlikku ootamist teile, sõbrad.