ahnus ajab upakile

meie armsad riigikogujad on järjekordselt oma kollektiivse ajuga jõudnud geniaalsele ideele: nad võiks rohkem raha saada ja pensioni ikka ka. kuna rahvasaadikud tunnevad ennast üsna kehvalt tasustatuna, siis tahavad nad oma esinduskulude raha niimoodi magama panna, et pärast ei peaks arveid esitama, st rahval puuduks selle üle kontroll. lisaks veel muidugi isiklik assistent, sest saadik ei jõua ju kõike ise teha. ka selle persooni tasu peaks kinni maksma maksumaksja taskust. see moodustaks 1/3 riigikoguja palgast, mis on hetkel 4 eesti keskmist palka, ühesõnaga 4/3 keskmisest palgast, mis on praegu ligi 8000 kr. seega saaks riigikoguja assistent, ehk siis tulevane kohvikeetja-paberimäärija palka peale maksude mahaarvamist ligikaudu 8200 kr. Korrutame selle 101-ga ja saame igakuiseks väljaminekuks ca 830 000 kr, aastas ca 10 miljonit, millele lisanduvad ilmselt lisatasud ja telefoni- ja muud hüvitised. loomulikult vajavad rahvaesindajad oma abilisi ka oma ohtratel välislähetustel. ühesõnaga, üritatakse luua uus, privilegeeritud bürokraatide klass. ei ole ju raske assistendiks võta oma kallist abikaasat, kui sel peaks ametlik sissetulek puuduma. väga ohtlik tendents, võimalusi kuritarvitusteks jääb. kas riigikogujad on nii suured inimesed, et suudavad neid vältida? vaadates minevikku - vaevalt. samal ajal need mehed ja naised, kes hoolitsevad meie turvalisuse eest - tuletõrjujad ja päästeametnikud - peavad leppima 5400- kroonise keskmise kuupalgaga, mis oleks 1,5 väiksem kui "assistendi" palk. pole ime, kui lahkutakse tasuvamale tööle. küsimus on selles, keda meie riik rohkem väärtustab: inimesi, kes päästavad elusid, või neid, kes määrivad paberit ja toodavad utoopilisi poliitilisi konstruktsioone? tundub et viimaseid, kuigi ka riigiametniku elu pole meelakkumine, välja arvatud üksikud tippametnikud. kas me selleks valimegi endale parlamendi ja valitsuse, kes selle asemel, et tunnustada väärilise töötasuga neid, kes riigi heaks annavad oma tervise ja närvid - päästjad, tõrjujad, politsei, kiirabi - pumpavad raha sinna, kus seda juba niigi on. 4-kordne riigi keskmine palk peaks rahvaasemikule olema küllaldane tasu, ei ole normaalne, et seda pidevalt igasuguste lisadega veelgi upitatakse. tore, kui riigil on pea, mis hästi mõtleb, aga seda pead peab kandma ka kael, mis ületöötamisest inimväärse elu tagamiseks pidevalt lonti ei vajuks. mõelge ennast oma kõrgetest pilvedest vahel ka rohujuure tasandile, kallid rahvasaadikud. mõelge oma valijatele.