õudne lugu

see nädalavahetus läheb kirja "totaalselt ebaõnnestunute" hulka. Algasid jamad reedel, kui lõunanaabrite lätlaste juures sai maastikul ringi kolatud tulevaste õppuste tarvis. ühel hetkel tundsin, et naba piirkonnas ei ole kõik korras ning et hotellis manustatud ohter hommikusöök mind hirmsal kombel maha tahab jätta. Selle kiire asjaga tuli siiski natuke kannatada, kuni Eestimaa pind taas jalge all on. Ja nii juhtuski kusagil Pärnu ja Tallinna vahelisel teelõigul, et ma otsustasin oma pooleldi seeditud hommikusöögi jätta linnukestele metsa alla nokkida. Suure hädaga jõudsin siiski Paldiskisse, kuid sellega Kolgata tee ei lõppenud. Koju jõudnuna, suutsin vaevu riietest vabaneda, kui kuri kõhutõbi mind taas ründas. sedakorda sain lahti viimasest toidust mis minu seedetrakti oli jäänud. vedelesin siis hirmsal kombel dehüdratiseerununa voodis, kui tuli telefonikõne, mis ütles et seekord jääb paraad ära meie jaoks. Mina oma rumala peaga olin veel mõelnud, et vinnan end õhtul vapralt voodist välja ja lähen paraadi peaproovile. Õnneks mind siis seekord säästeti. Laupäev möödus suuremalt jaolt horisontaalses asendis, mineraalvett kaanides ja kuivikuid närides. lubasin vaikselt endale, et kui kunagi raha saan, siis ostan suurema hulga leiba ja teen kuivikuid. kunagi ei tea, kuna kõhutõbi taas võib rünnata.

varjusurm

laisk ja lohakas nagu ma olen, ei viitsi tihti postitada.
praeguse seisuga raporteerin, et tervis on 80%, raha 10% ja aega ei olegi. Laps tahab oma, töö nõuab oma ja iseendale tahaks ka aega saada. paraku ainult uneajast saab seda veel lisa võtta.
Tulemas on suhteliselt tihedad töönädalad: uuel nädalal 2 päevaks Soomemaale hõimuvellede uuema sõjatehnikaga tutvuma, tutvustan teilegi kui tagasi olen. Ülejärgmine nädal 2 päevaks Lätti luurele ja siis kohe paraadile. nii et otsige mind 24 veebruaril Vabaduse platsilt, loodetavasti tuleb soojem kui -20 kraadi.
see valimiste pori- ja pasaloopimine on ikka tõeliselt ära tüütanud. Kohukeseerakonna mõttetut reklaami ja pudrumägede lubamist ronib ikka igast uksest-aknast sisse. ja ega oravapoisid suurt alla ei jää, lubavad muudkui suuremaid palku ja väiksemaid makse. unzip oleks võinud siis maksuvaba miinimumi tõsta tulumaksu alandamise asemel, oleksime kõik rohkem võitnud. praeguse seisuga sai 10000 kroonise palgaga töötaja juurde 77 krooni kuus, mmmm, meeletu võit my ass. aga kui poliitikutel pole inimestele enam muud lubada kui palju pappi ja kohe, siis polegi mõtet midagi enamat oodata. aga valima lähen ma siiski, ja juba põhimõtte pärast, et "kui sa ei vali, siis sulle valitakse". Kõik pensionärid valimiskastide juurde ning K-diktatuur järgmiseks neljaks aastaks - thanks, but no thanks. Ning sama paha oleks KeRa või siis ka kohukesed oravatega mestis. elame-näeme.
rohkem teeb mulle muret see tendents, mis paneb kogu instantsi ühe inimese meelevalda ja seda põhiseadusega vastuollu minnes. Härrased Lang ja Reinsalu, miks te vaikite? üks rändrahn maandus just teie kapsaaeda, aga vist nii vaikselt, et te sellest arugi ei saanud. loodetavasti riigikogulastel niipalju mõistust peas, et seda sellisel kujul läbi ei lasta.

Päeva muusikasoovitus: Fort Minor "Remember The Name".